LASTEKIRJANDUSE LUGEMISE MÕJU LASTE VAIMUTEOORIALE I JA II KOOLIASTMES

Seminaritöö

 

 

Ingrid Vooglaid

Juhendaja: lastekirjanduse assistent Mari Niitra (MA)

 

 

 

Klassiõpetaja õppekava, 2020 

Vaimuteooria (Theory of Mind, ToM) on

*kognitiivteaduste haru, milles uuritakse, kuidas inimesed mõistavad enda ja teiste vaimus (mind) toimuvat (Gopnik, 2001);

 

*„teooria, mille üks subjekt loob teise subjekti mõtetest ja uskumustest“ (Plastow, 2012, lk 202);

 

*kui inimene omistab endale ja teistele vaimuseisundeid, sh näiteks eesmärgi või kavatsuse omamine, uskumine, mõtlemine, teadmine, oletamine, kahtlemine, teesklemine, lubamine, usaldamine jne (Premack & Woodruff, 1978, lk 515). Vaimuseisundid võivad olla nii otse väljendatud, nt „ma tahan,“ „ta uskus,“ „sulle meeldiks“ (Zunshine, 2011), kihiliselt üksteise sees, nt „Harry kahtleb, et Mary teab, et John arvab, et ta võidab“ (Premack & Woodruff, 1978, lk 515), kui ka kaudselt vihjatud stiilielementidega (Zunshine, 2011).

Vaimuteooria tähtsus

*Oluline roll teiste inimeste mõistmisel ja sotsiaalsetes suhetes toime tulemisel, sh toetab spontaanset prosotsiaalset käitumist abistavas käitumises, koostöös ja lohutamises (Imuta, Henry, Slaughter, Selcuk, & Ruffman, 2016).

 

*Juturaamatu mõistmiseks on vaja omistada tegelastele vaimseid ja emotsionaalseid seisundeid (Mar, Oatley, Hirsh, dela Paz, & Peterson, 2006), saada aru tegelaste motiividest, omistada neile soodumusi, seletada lahti nende käitumist, aimata ette nende edasisi valikuid ning tegelastega emotsionaalselt seostuda ehk luua neist vaimne mudel. Sellise mudeli loomisel toetub lugeja oma teadmistele maailmast, inimestest, antud tegelastest ja kirjandusest (Schneider, 2001, lk 608) ning korduv kokkupuude lugudega võib aidata mõista käitumise ja sisemiste seisundite seoseid (Mar, et al., 2006).

Eesmärk

 

Minu uurimishuvi on, kuidas saaksid vanemad ja õpetajad kasutada lastekirjandust laste vaimuteooria arengu toetamiseks I ja II kooliastmes.

 

Sellest tulenevalt oli minu eesmärk seminaritöö jaoks teoreetilise raamistiku loomine magistritöös I ja II kooliastme õpilaste vaimuteooria lastekirjanduse abil laiendamise võimaluse välja töötamiseks.

Vaimuteooria taseme tõstmise uurimine

 

*lastel eelnevalt loetud või kuulatud tekstide arutelude abil  (Lecce et al., 2014; Kumschick et al., 2014; Riquelme ja Montero, 2013), kuid kirjandusest suurem tähelepanu on olnud grupivestlustel; 

 

*täiskasvanute lühiajalise lugemise kohene mõju vaimuteooriale (Kidd & Castano, 2013 ja selle kordusuuringud);

 

*ebapiisavad teadmised lugemise programmidega laste vaimuteooria laiendamise võimalustest (Dore, Amendum, Michnick Golinkoff, & Hirsh-Pasek, 2018).

Eesmärk magistritööks

 

Teadaolevalt puuduvad eesti ja inglise keelses teaduskirjanduses laste vaimuteooriat ning lastekirjandust ühendavad individuaalse pikaajalise ilukirjanduse lugemise programmi mõju uuringud.

 

Minu eesmärk on töötada magistritöös välja metoodika I ja II kooliastme õpilaste vaimuteooria avardamiseks lastekirjanduse klassika lugemisega Eesti kontekstis.  

Kasutatud materjalid 1

     Dore, R. A., Amendum, S. J., Michnick Golinkoff, R., & Hirsh-Pasek, K. (2018). Theory of Mind: a Hidden Factor in Reading Comprehension? Educational Psycholology Review, 30, 1067–1089.

     Gopnik, A. (2001). Theory of Mind. In. R. A. Wilson, & F. C. Keil (Eds.). The MIT Encyclopedia of the Cognitive Sciences (pp. 838-841). Cambridge, Massachusetts, London: The MIT Press.

     Imuta, K., Henry, J. D., Slaughter, V., Selcuk, B., & Ruffman, T. (2016). Theory of Mind and Prosocial Behavior in Childhood: A Meta-Analytic Review. Developmental Psychology, 52(8), 1192–1205.

     Kidd, D. C., & Castano, E. (2013). Reading Literary Fiction Improves Theory of Mind. Science, 342 (6156), 377-380.   

     Kumschick, I. R., Beck, L., Eid, M., Witte, G., Klann-Delius, G., Heuser, I., Steinlein, R., & Menninghaus, W. (2014). READING and FEELING: the effects of a literature-based intervention designed to increase emotional competence in second and third graders. Frontiers in Psychology, 5, 1448.

  

Kasutatud materjalid 2

    Lecce, S., Bianco, F., Devine R. T., Hughes, C., & Banerjee, R. (2014). Promoting theory of mind during middle childhood: A training program. Journal of Experimental Child Psychology, 126, 52–67.

     Mar, R. A., Oatley, K., Hirsh, J., dela Paz, J., & Peterson, J. B. (2006). Bookworms versus nerds: Exposure to fiction versus non-fiction, divergent associations with social ability, and the simulation of fictional social worlds. Journal of Research in Personality 40, 694–712.

     Plastow, M. (2012), ‘Theory of Mind’: a theory of knowledge? Australasian Psychiatry, 20(3), 199–202.

     Premack, D., & Woodruff, G. (1978). Does the chimpanzee have a theory of mind? The Behavioral and Brain Sciences, 4, 515-526.

     Riquelme, E., & Montero, I. (2013). Improving Emotional Competence Through Mediated Reading: Short Term Effects of a Children's Literature Program. Mind, Culture, and Activity, 20(3), 226-239.

     Schneider, R. (2001). Toward a Cognitive Theory of Literary Character: The Dynamics of Mental-Model Construction. Style, 35(4), 607-639.

     Zunshine, L. (2011). Style brings in meaning. Style, 45(2), 349-356.

Tänan tähelepanu eest!