Pikamaajooksja vaimsed maastikud

Raivo Alla

Spordi ja vaimsuse seosed

• spordi eetilis-religioossne dimensioon: nt muscular christianity, olümpism, jooksja kui askeet.

Olümpismi isa Pierre de Coubertine: “See on elujõu religioon, mis mehise spordi kaudu kasvatab tugevat tahet, peab korralikku hügieeni ja olles ümbritsetud kunsti-ja vaimuvallaga, on suunatud ühiskonna arengule.”

J.M. Verweyen: “Sportlistest eluhuvidest kõrgemana väärib askeetiline printsiip, vabastatuna eluvaenulikust ülepingutusest, kui üldine elutehniline reegel, et teda alati kõrges aus hoitaks. Vabatahtlik piirdumine väikestest lõbudest hingeliseks tugevnemiseks võimaldab ka suuremaid loobumisi. /../ Treeningu printsiibist võrsub seega määratult mitmekülgsem väärtus, kui seda tegeliku sportimise piirides tunnistada tahetakse. Ainult elukunstilise olemise vaatlusel vabaneb treening oma kitsapiirilikkusest ja asetatakse elu ehitusprintsiibi ossa, mis kõige mitmekesisematel elualadel mõju avaldab.' (28. mai 1927, Eesti Spordileht)

Spordi ja vaimsuse seosed

• spordi eetilis-religioossne dimensioon: nt muscular christianity, olümpism, jooksja kui askeet.

Heinz Risse : “...juba jooksja, kes otsustanud teatud maad teatud ajaga joosta, avaldab tahet võimule, tahet, oma keha sellele saavutusele sundida. See terve kompleks, mida harilikult “rekorditõveks” hüütakse, on sellest tundest võrsunud. /../ Teadagi ei paku finishis kokkulangev jooksja meeldivat vaatepilti, kuid temas on midagi enesest kõrgemat. Temas on lihtsalt tahe tugevam kui keha ja paradoksina väljendudes jookseb jooksja lõpumaa, mil kehajõud raugeb, ainult tahtega. Ja maratonijooksja? Siin on viimisteletud tahe erilise kultuse sümboliks saanud.” (1. juuni 1923, Eesti Spordileht)

Spordi ja vaimsuse seosed

• spordi sotsiaal-religioossne dimensioon: spordiinstitutsioonid kui usuinstitutsioonid, olümpiamängud kui usupidustus

Paavo Kivine: “Me elame võidukeskses maailmas. Meie spordireligioon on võidu-uskne. Me oleme fanaatilised võiduusklased. Kogu meie argumentatsioon, meie mõttemaailm keerleb võiduime ümber. Võidu-palvus, võidu-liturgia, võidu-orgasm, võidu-apoteoos. Isegi kaotades salgame oma langenuid ja ülistame võitjaid.”  
(P. Kivine, “Mäng”)

Jooksuantropoloogia

 

• jooksmise antropoloogia: tarahumarad ja hopi indiaanlased; kalenjinid ja bušmanid Aafrikas

• sportlase/pikamaajooksja eksistentsiaalne üksindus: religioon on see, mida inimene hakkab pihta oma üksindusega
• George Sheehan: Running is a monastery  - a retreat, a place  to commune with God and yourself, a place for psychological and spiritual renewal.
• George Sheehan: I am ready to start a new religion, the first law of which is ‘Play regularly’

Jooksuvaimsus: pikamaajooksja üksindus

Jooksuvaimsus: raamatud

 

• jooksmise kehalis-aistinguline külg, füüsiline pingutus kui transtsendeerumise võimalus

Tendai budismi Hiei mäe "jooksumungad" Jaapanis:

kaihōgyō  nimeline kuni 7 aastat vältav periood, mille jooksul tiirutatakse lakkamatult nembutsu mantrat korrates ümber püha Hiei mäe - mida kujustatakse Fudō Myōō nimelise budistliku jumalusena ja kellega
praktika käigus ka samastutakse. Viimasel aastal läbitakse 100 päeva järjest 84km/päevas.

Jooksuvaimsuse näited

India jooksuguru Sri Chinmoy:

"The athlete, during practice, should feel that he is preparing himself to become a beautiful flower. Then, at the time of competition, he has to feel that he has grown into the beautiful flower and now is all ready to place himself at the Feet of his Lord Supreme . " Korraldab maailma pikimat ultrajooksu Self-Transcendence Run , kus keskmiselt 52 päeva jooksul läbitakse ~96km päevas (5000km ühtekokku).

MTÜ Elujooks ühendab jooksusõpru, kelle jaoks jooksmine on elu metafoor, mille kaudu on võimalik avastada maailma ja iseennast. Meie sõpruskond edendab jooksukultuuri, korraldades koolitusi, laagreid ja jooksusündmusi. Elujooksu moto on "Leia joostes enda elu", seega loome võimalusi tervislikuks, teadlikuks ja täisväärtuslikuks eluks

(runestonia.com)

Jooksuvaimsuse näited: Elujooks

KALEVIPOJA KANGELASJOOKS 2017: ~400km, 6 päeva

IV Päev – Kohtumine teispoolsusega, Ligimese päev, 52 km

Neljandal päeval viib kangelaste teekond teispoolsusesse. Sarvik-taadiga kohtumine ei ole nalja-asi, seepärast asume tema poole teele paarikaupa. Iga kangelane saab endale kaaslase. Tänane päev on peegeldustest õppimise päev. On ju teine inimene meie salapeegel, kellelt on võimalik näha seda, mida me ise ei näe ega taha tunnistada. Et päev juhatab seiklejad Sarvik-taadigavõitlusesse, on vaja lisaks tarkust, mida valdab vaid Siil. Sarvik-taat elab mõisas ja võit tema üle tähendab võlu-kaabu omanikuks saamist, mis tähistab iseenda üle valitsejaks saamist.
(väljavõte jooksu kavast)

Jooksuvaimsuse näited: Elujooks

KALEVIPOJA KANGELASJOOKS 2017: ~400km, 6 päeva

V Päev – Individuatsiooni ja üksiklase päev, 55 km

Iseenda kuningas soovib mõista enamat kui ta ise on ning seetõttu läheme täna ihuüksi maailmalõppu. Igal kangelasel tuleb endale meisterdada oma „Lennuk“ – sümbol, millega jõuda välja oma piirideni ning mille abil mõtestada ja mõista kogu olnud teekonda. Iseenda väetisuse mõistmine eluvägede kõrval on kangelasena raske, seetõttu tuleb olla silmitsi endast suuremaga. Selles osas on abiks vana Lapu tark, kes pajatab elutõdesid ning Hiiglaneitsi, kelle suuruse ees kohmetub iga hingeline. Õhtuks on läbi ka kõik teekonnal peetavad lahingud ning saame jälle kokku, et pajatada lugusid ning häälestuda eelolevaks lõpurännakuks.
(väljavõte jooksu kavast)                                                                                    [LINK FILMILE]

Jooksuvaimsuse näited: Elujooks

Jooksuvaimsuse näited: jooksmine Piiblis

Tema annab rammetule rammu
ja jõuetule jõudu. 
Poisidki väsivad ja tüdivad,
noored mehed komistavad ja kukuvad, 
aga kes ootavad Issandat,
saavad uut rammu,
need tõusevad tiibadega üles
nagu kotkad:
nad jooksevad ega tüdi,
nad käivad ega väsi.

(Js 40:29-31)

Eks te tea, et kes võidu jooksevad,

need jooksevad küll kõik,

kuigi auhinna saab

ainult üks?

Jookske nõnda, et teie selle saate!
Ent iga võistleja on kasin kõiges;

nemad küll selleks,

et saada närtsivat pärga, aga meie, et saada  närtsimatut.
(1Kr 9:24-25)

Olen võidelnud head võitlemist, lõpetanud elujooksu, säilitanud usu.

(2Tm 4:7)

AITÄH!